Eelkõige kannatavad impostor syndrome’i all naised, kuigi see on levinud ka meeste seas. Üheks põhjuseks on traditsioonilised soorollid, ja kui naine otsustab veidi teise tee valida, eriti kui ta on pärit traditsioonilisest perekonnast, on suurem oht tunda karjäärinaisena end halva ema ja abikaasana.

Teiseks suuremaks põhjuseks, mis naisi mõjutab, on meeste keskkonnas töötamine. Nimelt meeste keskkonnas funktsioneerides ei ole naised ainukesed, kes arvavavad, et nad pole nii andekad, vaid tunnetavad seda sama arvamust ka meestelt endilt. Mis omakorda põhjustab sageli naiste seas oma teadmiste ja oskuste varjamist, et paista vähem “tublim” välja.

Esimese sammuna tuleks märgata nn punaseid lippe. Mis põhjusel teeb kolleeg liiga palju ületunde, kas ta hoidub sotsiaalsetest kogunemistest, kas töötaja väldib küsimuste küsimust või ei suuda enda eest seista.

Üheks sammuks tiimi toetamisel on enda ebakindluste jagamine, muutes sellest rääkimise normaalseks ning mugavaks luues turvalise keskkonna.

Inimeste juhtimisstiil ja oskused kujunevad paljuski nende kõige esimesest kogemusest inimes(t)e juhtimisel sarnaselt nagu meie isiksuseomadused kujunevad meie lapsepõlves.

Üheks põhjuseks, miks paljud põruvad juhirollis on müüdid vs reaalsus ehk juhirolliga käib kaasas palju müüte, mida inimesed arvavad, et nad peavad nüüd juhiks saades tegema ja olema. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud ning nendest saad lugeda põhjalikult värskest numbrist.

Ennast võltsina tundmisel võib olla ka positiivne omadus, nimelt võib see olla märk kasvamisest. Audentsust võib defineerida mitmeti. HBR vaatleb selles numbris audentsust muuhulgas läbi kohanemisvõime.

Näiteks proovides uue juhina erinevaid juhtimisstiile. See tähendab end uutesse ja ebamugavatesse olukordadesse panemist, millega kaasneb “fake” olemise tunne, kuid samal ajal arendab inimest ning aitab leida tema enda ja ettevõttele sobivad juhitmisstiili.