Kuna ATH diagnooside arv kasvab ja suunamiste ootejärjekorrad võivad pikad olla, võib toe ja selgituse leidmine – miks sa oled just selline nagu oled – muutuda üha keerulisemaks. Selles eriväljaandes uurime, mis täpselt on ATH ja kuidas see võib sinu elu mõjutada, alates imikueast kuni täiskasvanueani.
Olenemata sellest, kas sind nimetati koolis „püsimatuks“, sest sa ei suutnud tunnis keskenduda, või oled täiskasvanuna märganud, et kipud krooniliselt suhteid üle analüüsima või koged täidesaatvate funktsioonide häireid, võib olla lohutav teada, et sa ei ole üksi. Näiteks on hinnatud, et 2-8% inimestest võib olla ATH. Eesti puhul võiks olla sel juhul suurusjärk 60000 inimest, kes sellest eripärast mõjutadud on.
Räägime mis on ATH ja kuidas see võib sind mõjutada, ning jagame ekspertide heakskiidetud viise sümptomite leevendamiseks – alates petise sündroomist* ülesaamisest ja tööl edukalt hakkama saamisest kuni lapse toetamiseni, kui kahtlustad, et ta elab ATH-ga.